Meie inimesed

      

Minu nimi on Egle ja olen Hipodroomi lastehoiu õpetaja
 
 ja kahe lapse ema. Mulle meeldib väga teha erinevat  käsitööd, ise midagi luua ning avastada uusi võimalusi. Varasemalt olen tegelenud klienditeeninduse valdkonnas nii klienditeenindajana kui ka klienditeenindajaid juhtinud. Nüüdseks on minu tööks juba aastaid olnud lastega tegelemine. Alustades suures lasteaias õpetaja abina olen nüüdseks välja jõudnud siinsesse lastehoidu. Lastehoiu suureks eeliseks on väike grupp, kus on võimalik igale lapsele läheneda vastavalt lapsest lähtudes. Märgata lapse iseloomu, eripärasid ja arengut. Välistades laua taga tundide läbiviimist, mis on meie ühiskonnas tavapärane õppimise viis ja kuidas oleme enamus meist oma eelkooli ja koolialased teadmised omandanud. Meie eesmärgiks on anda lastele kõike seda mida antakse tavalasteaias. Meie aga teeme seda enamuse ajast õues viibides. Märgates kuidas on lapsed võimelised väikesest puutükist välja mõtlema väga palju erinevaid mänge, olukordi ja kuidas tavalised väikesed kivikesed võivad muutuda erinevateks asjadeks. Viis kivikest võivad olla rong, mille vaguneid saab juurde panna ja ära võtta. Lapsed leiavad endale mängu ja kui õpetaja vaikselt nende mängu sulandub ning hakkab suunama ja õpetama neid samu tunde, mida toas laua taga õpitakse. Lapsed tulevad rõõmuga kaasa ja mingi hetk märkad juba kuidas nad omavahel rääkides soovitavad kellelgi ära võtta kaks kivi ja arutavad, et mitu kivi alles jäi ja ka vastupidi juurde pannes.Õues viibides ja koos mängides arendame nii loovust, sõbralikkust, austust kui ka abivalmidust. Me õpime märkama, kuulama ja rakendama.
Mäng on väikese inimese töö :)

 Minu nimi on Marjet.   
Olen Laste õue Loovuskeskuse asutaja ja õpetaja   Muuga lastehoius.

 Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli lasteaia õpetaja eriala.   Töötanud üle 20 aasta erinevates lasteaedades nii rühmaõpetaja, õppejuhi kui ka juhatajana.
Tutvudes Soome ja Saksamaa õuelasteaedadega  tekkiski mõte siin Eestis luua ka midagi sarnast. Juba siis, kui omad lapsed alles lasteaias käisid ja poeg kurtis, et lasteaias pole aega mängida, sai mulle selgeks, et tahaks teistsugust lasteaeda. Lasteaeda, kus mäng ei lõppe kellaajaga, vaid siis kui ta läbi saab. Kus tunde ei tehta laua taga, vaid hoopis vabas looduses märkamatult, nii et laps ei saa arugi. Tal lihtsalt oli tore ja põnev. Ja nii, möödaminnes omandab ta kõik vajaliku, et kooli minna.
Sest- Mäng on väikese inimese töö :)