 Minu nimi on Marjet.
Olen Laste õue Loovuskeskuse asutaja ja õpetaja.
Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli lasteaia õpetaja ja Tartu Ülikoolis Haridusinnovatsiooni eriala. Töötanud üle 20 aasta erinevates lasteaedades nii rühmaõpetaja, õppejuhi kui ka juhatajana.
Tutvudes Soome ja Saksamaa õuelasteaedadega tekkiski mõte siin Eestis luua ka midagi sarnast. Juba siis, kui omad lapsed alles lasteaias käisid ja poeg kurtis, et lasteaias pole aega mängida, sai mulle selgeks, et tahaks teistsugust lasteaeda. Lasteaeda, kus mäng ei lõppe kellaajaga, vaid siis kui ta läbi saab. Kus tunde ei tehta laua taga, vaid hoopis vabas looduses märkamatult, nii et laps ei saa arugi, et ta midagi õppis. Tal lihtsalt oli tore ja põnev. Ja nii, möödaminnes omandab ta kõik vajaliku, et kooli minna.
Sest- Mäng on väikese inimese töö :)
Minu nimi on Sandra.
Olen õpetaja Kotkapoja hoius.
Varasemalt olen olnud seotud paljude erinevate ametitega. Olen õppinud rätsepaks ja küünetehnikuks, töötanud pagarina ja ka autovaruosade poes. Kuid kõige suuremat rõõmu ja rahulolu olen tundnud töötades koos lastega. Ei ole liialdus kui ülen, et armastan lapsi. Minu lemmikuimaks hetkeks on näha, kuidas nad avastavad maailma ja sellest vaimustuvad. Näen, et õuelastehoid on selleks ideaalne koht, kuna see on nagu lapsepõlve pikendus. Kõik vajalik saab selgeks hoo pealt, kas siis jalutuskäigu, mängu või sootuks mingi muu tegevuse saatel, mis lapse silma särama lööb. Ja pole sugugi harv juhus, kui ka ise kõiges kaasa löön. Olgu selleks siis kullimäng, lompides hüppamine või võilillede maitsmine. Olen õnnelik, et saan nendega koos seda maailma avastada. Väljend "töö ja vile käsikäes" on saanud minu jaoks sootuks uue tähenduse. :)
.jpg) Mina olen Sammy, lastekeskuse koer. Mulle meeldib väga lastega mängida ja mürada. Millegipärast väikesed lapsed kukuvad, kui ma nendega mängida või neid limpsida tahan. Ja peremees ei ole siis üldse minuga rahul. Ma olen käinud külas ka teistes lasteaedades. Seal pean ma siis hästi viisakas ja korralik olema, sest need lapsed ju ei tunne mind. Tihti jätab peremees mind tuppa ja ma pean siis vaid aknast lapsi jälgima. See mulle ei meeldi, tahaksin ikka nendega koos õues olla. Talvel on toredam. Siis lapsed söövad toas ja peale magamist natuke mängivad ka toas. Jälgin neid trepilt ja kui hästi läheb, saan mõne pai ka. Lapsed on nii vahvad.
|
|
